Vabadus ja sõda

1917. aasta veebruarirevolutsioon tähendas repressioonide lõppu ja vabanemist nii Soomes kui Eestis, Eesti sai lõpuks kätte kauaoodatud autonoomia ja ühise territooriumi, kuid demokraatlik protsess katkes enamlaste oktoobripöördega. Soome kuulutas end 6. detsembrist 1917 iseseisvaks, Eestis olid selleks ajaks aga võimu haaranud enamlased ja need võitlesid kõigest jõust Eesti iseseisvuse vastu.

Lenini tunnustus Soome iseseisvusele muutis ka  sisu, kui 28. jaanuaril 1918 nn rahvadelegatsiooni juht Kullervo Manner ka Soomes sotsialistlikku riiki hakkas ehitama. Soome revolutsioon kasvas koheselt üle kodusõjaks kohalike punaste ja valgete vahel, mida vähemalt enne Teist maailmasõda nimetati Soome Vabadussõjaks.

Enamlased põgenesid Tallinnast 25. veebruaril  1918 nn jääretkega Helsingisse ja edasi Petrogradi, samas kui Saksa okupatsioon surus ligi üheksaks kuuks maha ka Eesti iseseisvuskatse.  Eestile tuli aga 1918. aastal Soomest himus uudis, kui selgus, et aprillis 1918 oli Rüdiger von der Goltzi juhitud Saksa väeüksus tapnud seal Jüri Vilmsi koos kaaslastega. Novembris 1918 võimule tulnud Eesti ajutine valitsus pidigi esimese asjana hakkama uurima, mis Vilmsiga Helsingis juhtus. Ühtlasi tekkis ka otsene suhtlus kahe uue riigi vahel.

Nii oli Soome üks kõige loomulikumaid liitlasi, kui enamlased alustasid novembris 1918 pealetungi Eesti Vabariigi vastu ja Eesti Vabadussõda algas. Soomest saabus ligemale 3700 meest Eestile appi enamlaste pealetungi tagasi lööma. Vabatahtlikke oleks olnud palju rohkem,  algselt lausa 10 000, kuid rohkem ei peetud õigeks Eestisse saata. Langes neist Eestis ligemale 150. Soome Põhja Poegade üksust  Eesti Vabadussõjas juhtinud Viljandimaa mees Hans Kalm (1889-1981) on küll saanud ajaloos vaieldava kuulsuse, kuid andis kindla panuse Eesti vabanemisse.

Eesti Vabadussõda lõppes Tartu rahuga 2. veebruarist 1920, Soome sõda Nõukogude-Venemaaga omakorda Tartu rahuga 14. oktoobrist 1920. Täna pole enam kombeks rääkida Soome Vabadussõjast, sest nn hõimusõdade ajal (1918-1920) olid Soome vabatahtlikud pigem omal algatusel sõdimas Karjala ja Eesti aladel. Soome kodusõda oli tegelikult lõppenud juba 1918. aasta kevadel.