Sõda ja soomepoisid


Talvesõjas kasutas Punaarmee ka Eestisse rajatud baase, et Soomet rünnata, vahele mahtus näiteks 1. detsembril 1939 intsident, kui nõukogude pommitaja heitis tapva laadungi ka Naissaarele Eestis.  1940. aasta juunis okupeeriti Eesti Punaarmee poolt täielikult ja Soomel ei jäänud muud üle kui leppida faktidega ja tõmmata oma diplomaadid Eestist välja. Eesti saatkond Soomes keeldus okupatsioonivõimude Tallinnas antud korraldusi täitmast ja tegutses Soomes tegelikult 1944. aasta septembrini, kuni saadik Varma oli sunnitud kolima Rootsi.

Järgmiste, Saksa okupatsioonivõimude mobilisatsiooniüleskutsed alates 1941. aastast Eestis ei andnud ka soovitud tulemusi ja paljud Eesti noored mehed eelistasid kasutada kõiki võimalikke põgenemisteid, et üle Soome lahe pääseda. Soomes oli sõja ajal terav debatt, kuidas Eestist saabunud noormehi kohelda ja näiteks tuntud Eesti-sõber Urho Kaleva Kekkonen andis tugeva panuse, et neid saksa võimudele mitte välja anda. Soomes koondati Eesti poisid kokku ja neile anti võimalus idarindel Soome kaitseks sõtta minna.

Niimoodi rindele saadetud 3350 eestlasest langes Soome eest 200, suurem osa neist võitles jalaväerügemendis nr 200 (JR200). 1944. aasta augustis saadeti aga ligemale 1800 Soomes sõdinud eestlast, nn soomepoissi, tagasi Eestisse, kuna päevakorras oli siiski Eesti kaitsmise vajadus Punaarmee vastu. Saksa võimud paiskasid nad kohe ka rindele, paraku hiljem juba väljaspool Eestit.

Need eestlased, kes Soome jäid, olid peagi valiku ees, kas põgeneda Rootsi, või riskida väljaandmisega Nõukogude Liidule,  nagu järgnenud aastatel paraku ka juhtus.  Välja antud eestlased pidid aga võtma ette juba palju pikema tee edasi stalinlikesse vangilaagritesse. Soome elama jäi eestlasi üsna vähe.


Esimestel sõjajärgsetel aastatel polnud Soome just otsustes vaba, sest riiki juhtis liitlaste (s o NSV Liidu) määratud kontrollkomisjon (1944-1947) Andrei Ždanovi juhtimisel.  Sama mees oli korraldanud ka Eesti okupeerimise 1940. aastal. Ka polnud Soome edaspidi selline koht, kuhu eestlastel oleks tasunud põgeneda, teadaolevalt anti aastail 1945-1981 Soome põgenenud 153 eestlastest 75 protsenti kohe NSV Liidule välja.

Soome poliitikutel oli peaaegu võimatu ka avalikult Eestit toetada, näiteks 1964. aastal Maaliidu esimehe kohalt maha võetud ja tipp-poliitikast minema aetud ekspeaminister Vilho Sukselaisele sai saatuslikuks see, et ta oli kohtunud Rootsi eestlastega korporatsiooni Rotalia juubeliüritustel Stockholmis.



Loe lisaks:

https://et.wikipedia.org/wiki/Soomepoisid
https://et.wikipedia.org/wiki/200._jalaväerügement


Fotod: Erki Nurk/Facebook Soomepoisid