Piiritusekuningad ja keeluseadus

Paraku kujunes üsna pea pärast Eesti iseseisvuse saavutamist ka sellist tüüpi rahvusvaheline koostöö, mida ei Soome ega Eesti valitsused näha poleks tahtnud. Soomes kehtestati alkohoolsete jookide keeluseadus (1919-1932), samas kui Eestis karskusliikumise liidri Villem Ernitsa propageeritud keeluseadus ei teostunud ja Rootsis lükati keeluseaduse kehtestamine lausa rahvahääletusel napi enamusega tagasi. Keelatud kaupade, eriti piirituse salakaubavedu Soome kasvas sel ajal üle pea ja nii said illegaalsel moel rikkaks mitmed nn piiritusekuningad, näiteks Eduard Krönström ja Arnold Eerik Eestis, toimetades alkohoolseid jooke Soome, kus neid mustal turul edasi müüdi.

Salakaubateed ulatusid küll Danzigist ja Saksamaalt Soome välja, ehk Eesti piiritusekuningatel polnud tingimata monopoli Soome varustamisel. 1932. aastast kehtis aga Soomes juba riiklik monopol viinamüügile ja illegaalne piiritusevedu kaotas senise tähenduse.

Sõdade vahelisel ajal muutus Eesti ja Soome omavaheline koostöö tihedaks peaaegu igas valdkonnas, alustades kultuuri-, spordi- ja teadussuhetest, kuni sõjalise ja poliitilise koostööni välja. Kuulsamaid eestlasi maailmas oli näiteks Soomet esindanud kõrgushüppaja Kalevi Kotkas, 1936. aasta Berliini olümpia neljas mees.

Tartus tegutsevat Akadeemilist Emakeele Seltsi juhtis aastail 1920-1924 soomlane Lauri Kettunen. Tartu ülikooli arheoloogiakoolkonnale pani aga 1920. aastal aluse soomlane Aarne Michaël Tallgren. Eesti saadikutena Soomes töötasid kuni 1940. aastani Oskar Kallas, Friedrich-Karl Akel, Aleksander Hellat, Hans Rebane, Rudolf Möllerson ja Aleksander Varma. Soome saadikuteks Eestis olid aga Erkki Reijonen, Rudolf Holsti, Aarne Wuorimaa ja Paavo J. Hynninen. Konsuliteks Tallinnas Joakim Puhk ja Tartus Oskar Rütli.

Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut alustas regulaarseid lende Tallinna ja Helsingi vahel juba 1921. aastal, pärast Aeronaudi pankrotti jätkasid neid lende aga rootslaste AB Aerotransport, soomlaste Aero, poolakate LOT ja sakslaste Lufthansa, 1940. aastal ka Eesti lennufirma Ago. Laevaühendused olid juba pikkade traditsioonidega, paraku lõikas kogu omavahelise suhtluse läbi nõukogude okupatsiooni kehtestamine Eestis.