Lönnrot ja Faehlmann

Juba 17. sajandil oli sakslane Martin Fogel (elas 1634-1675) oma käsikirjas tõestanud soome ja ungari keelte omavahelise suguluse, selle käsikirja leidis küll üles alles Soome keeleteadlane Emil Nestor Setälä 1893. aastaks. Tegeliku fennougristika sünniks on võimalik pidada János Sajnovicsi teose „Demonstratio. Idioma Ungarorum et Lapponum idem esse“ ilmumist aastal 1770. Ungarlased olid küll meist kaugel, aga soomlaste ja eestlaste rahvuslik ärkamine käis lausa käsikäes.

Elias Lönnrot

Soomlased peavad oma rahvuspoeediks soomerootslast Johan Ludvig Runebergi (1804-1877), kes kirjutanud ka Soome hümni Maamme sõnad, viisi kirjutas sellele sakslane Fredrik Pacius (1809-1891) 1848. aastal. Eestikeelsed sõnad andis samale hümnile 1869. aastal Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) ja see kanti ette ka esimesel eestlaste laulupeol. Täna ühendabki meid ühine hümn, kuigi soome variant ongi oluliselt pikema tekstiga.

Eepose andis soomlastele aga Runebergi sõber, Kajaanis arstina töötanud Elias Lönnrot (1802-1884), kelle kokku kirjutatud Kalevala nägi ilmavalgust 1835. aastal. Tema ametivennad arstidena, Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) Tartus ja Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Võrus andsid sarnase eepose Kalevipoeg eestlastele aastaks 1862. Lönnrot oli selgelt eestlastele eeskujuks ja ka otseseks innustajaks.

Aastal 1831 oli Lönnroti osalusel asutatud Soome Kirjanduse Selts (Suomalaisen Kirjallisuuden Seura), kuid rahvaluulet oli ta hakanud koguma juba 1828. aastal, et selle põhjal kaheksa vihikuna aastail 1835-1836 avaldada rahvuseepos Kalevala. Eestis asutati Õpetatud Eesti Selts 1838. aastal ja Faehlmann tegi seal 1839. aastal ettekande Kalevipoja muistenditest Eestis.

Friedrich Robert Faehlmann

Lönnrot tegi 1831. aastal oma rännakutel ka viiekuulise ringreisi Eestis, kohtudes Eduard Ahrensi (1803-1863), Faehlmanni ja Kreutzwaldiga, vaieldes Faehlmanniga pikalt ja tõsiselt nn soomepärase kirjaviisi rakendamisest Eestis, mida Ahrens oli juba rakendama hakanud. Faehlmann eelistas lähtuda hoopis Otto Wilhelm Masingu (1763-1832) kirjaviisist, mis lõpuks Eestis mõjule jäi. Oma eluajal Faehlmann      aga eepost valmis ei saanud, Kalevipoeg sai kaante vahele lõpuks

Kreutzwaldi töö tulemusel, ilmudes esmalt ÕES-i toimetistes 1857-1861. Laiemale avalikkusele mõeldud raamatuna trükiti ta tsensuurist mööda hiilides ära nimelt Soomes Kuopios 1862. aastal.

Ärkamisajal kujunesid tihedad sidemed Eesti ja Soome haritlaste vahel, näiteks kaitses Jakob Hurt 1886. aastal doktorikraadi nimelt Helsingi ülikoolis. Väljend „Soome sild“ kultuurisidemete mõistes pärineb aga Jannsenite perekonna Soome-reisilt aastal 1871. Johann Voldemar Jannsen oli esimest korda Soomes käinud juba 1841. aastal, kuid nüüd olid kaasas ka tütar Lydia Koidula ja poeg Harry Jannsen.

Loe lisaks:

http://neba.finlit.fi/tietopalvelu/elias/el_elama.html
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=4&table=Persons
https://www.diplomaatia.ee/artikkel/eestlaste-ja-soomlaste-suhted-muutuvas-ajas/

Fotode allikas: Wikipedia