Kunda kultuur mõlemal pool Soome lahte

Terker, Wikipedia, https://commons.wikimedia.org/wiki/File:KundaCultureTools.jpg

See lugu hakkab pihta jääaja lõpus, ligemale 12 000 aastat tagasi, kui jäämassiivi taandumine avas võimaluse taimestiku, loomade ja ka inimeste levikuks lõunapoolsetelt aladelt Eesti ja Soome aladele.

Soome vanimat jääajajärgset asustust on seostatud otseselt Eestis levinud arheoloogilise Kunda kultuuriga, enam kui 10 000 aastat tagasi, kui esimesed inimesed rändasid üle Soome lahe või piki Karjala kannast põhja suunas. Soomes kujunes välja kohaliku leiumaterjaliga Suomusjärve kultuur (8000 – 5100 eKr). Eestis on arvestatud, et Kunda kultuurile järgnes Narva kultuur (5300 – 4200 eKr). Omavaheline seos neil oli olemas, kuigi seda, milliseid keeli tollane rahvastik kõneles, võib vaid kaudse materjali põhjal oletada. Inimeste ja esemete vahetus Eesti ja Soome vahel kestis kindlalt juba algusest peale.

Keraamika kasutuselevõtt võimaldas Soomes kujuneda kohalikul Sperringsi kultuuril (4200 – 3300 eKr), Eestis arvestatakse kammkeraamika algust nn tüüpilise kammkeraamika levikuga umbes 4000 eKr. Vaidlused kestavad, kas ka varasemate kultuuride esindajad Soomes ja Eestis kõnelesid soome-ugri keeli, kuid hiljemalt tüüpilise kammkeraamika levikuga on seostatud eestlaste ja soomlaste keelesugulust, läänemeresoome keelte kujunedes. Kas ja kui palju sellega kaasnes rahvastikurännet, on siiani vaidluste objekt.

Eriti suurt kõmu tekitas Soome keeleteadlase Kalevi Wiiki katse 2001. aastal geenimaterjali alusel paigutada soomeugrilaste algkodu Uuralite asemel Lõuna-Ukrainasse, kuid lõplikku tõde see teooria endast ei kujuta. Hilisem teadlaste töö isaliini pidi edasi antava Y-kromosoomi ja emaliini pidi edasi antava mitokondriaalse DNA haplogruppide võrdlemisel pole küll eestlaste ja soomlaste sugulust kahtluse alla seadnud, kuigi toob välja mitmeid rahvastikurändeid siinsetele aladele ja tõestab ka rahvastiku segunemist. Põllupidamisega tegelenud nöörkeraamika- ehk venekirveskultuuri sisseränd Eestisse ja Soome (u 3000 eKr) on igatahes mõlema ala rahvastikupildile tugeva jälje jätnud.

Rändelainet Eesti aladelt Soome on põhjust oletada ka hilisematel aegadel, ka pärast eestlaste muistse vabadusvõitluse lõppu meie ajaarvamise 13. sajandil, ning hiljemalt 14. sajandil on juba selgeid märke eestlaste asustusest Soomes, mis küll aja jooksul sulandunud kohaliku rahvastiku sisse. Eesliitega viro- ja eesti- algavaid kohanimesid on Soomes arvukalt. Henriku Liivimaa kroonika mainib aga 13. sajandi alguses Eestis asunud Somelinde linnust.

Loe lisaks:

http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3522&layer=220&lang=est#3522
https://fi.wikipedia.org/wiki/Ristolan_muinainen_asuinpaikka
https://kultuur.postimees.ee/1993591/kalevi-wiik-eestlaste-ja-soomlaste-algkodu-oli-louna-ukrainas
http://www.vikerkaar.ee/archives/936 

Foto: Terker, Wikipedia, https://commons.wikimedia.org/wiki/File:KundaCultureTools.jpg