Hõimuliikumine

Ja nüüd jõuti 1918. aasta lõpuks olukorrani, kus maailmas oli korraga kolm iseseisvat riiki, mille elanikke ühendas soome-ugri keelesugulus: Soome, Eesti ja Ungari. Akadeemiliste ringkondade 19. sajandil alanud koostöö kasvas kiiresti üle kolme riigi vaheliseks koostööks, esmalt soome-ugri koolikongressiga Helsingis (1921), seejärel kultuurikongressidega 1924, 1928, 1931, 1936 vastavalt Tallinnas, Budapestis, Helsingis ja jälle Tallinnas.

Loodi hõimuklubisid ja -seltse, tähistati hõimupäevi, anti välja ajakirju ja propageeriti igal moel kultuurilist ja ka poliitilist koostööd kolme riigi vahel. Ungarile oli see võimaluseks rahvusvahelisest isolatsioonist pääseda, Eesti ja Soome vahel kasvas välja aga tihe koostöö. Üritati vastavalt võimalustele parandada ka teiste soome-ugri rahvaste tingimusi, kuigi liivlaste kultuuri päästmisega jäädi nähtavasti hiljaks ja Venemaa soome-ugri rahvastest lahutas juba tollal meid raudne eesriie.

Hõimuliikumise keskuseks Eestis kujunes 1927. aastal asutatud Fenno-Ugria, mille juhatuse esimeheks valiti Aleksander Veiderma (hilisem Veidermann, 1888-1972), sekretäriks algul Villem Ernits (1891-1982). Hõimuliikumist toetasid tõhusalt nii Soome, Ungari kui ka Eesti valitsused. Fenno-Ugria aunõunik aastast 1937 oli Konstantin Päts, hõimupäevadele pühendatud aktusest võtsid osa Soome president Kyösti Kallio ja peaminister Aimo Kaarlo Cajander, jne.

Eesti ja Soome ning Eesti ja Ungari vahel sõlmiti 1937. aastal kultuurikonventsioonid, mille kohaselt sai hõimuliikumine riikliku raamistiku. Kuuenda soome-ugri kultuurikongressini paraku 1940. aastal ei jõutudki, sest NSV Liit oli rünnanud Soomet ja okupeerinud Eesti, ühtlasi suruti jõuga maha ka kogu senine hõimuliikumine.

Pärast teist maailmasõda olid aga nii Eesti kui Ungari Moskva kontrolli all, ka Soome oli sunnitud Moskva sõbraks hakkama. Fennougristika alane koostöö sai jätkuda, kuigi Moskva seatud tingimustel. 1960. aastast alates on peetud teadlaste rahvusvahelisi fennougristikakongresse (sh 1970. aastal Tallinnas ja 2000. aastal Tartus), valitsustest sõltumatult on aga 1992. aastast peale peetud soome-ugri rahvaste maailmakongresse (sh 2004. aastal Tallinnas). Seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel paistis fennougristikaliikumises silma eriti tartlane Paul Ariste (1905-1990).

1991. aastal taastati ka Fenno-Ugria Asutus Eestis.