Vennad Tallinnas

Eerik Kõuts

Minu idee põhineb Aleksis Kivi “Seitsme venna” ühel episoodil. Teatavasti olid vennad ühel hetkel kimpus metsistunud härgadega. Et eluga pääseda, ronisid nad viimasel hetkel suure hiiekivi otsa, kus nad olid sunnitud veetma mitu päeva. Nüüd algab minu fantaasia. Ma ei tea, kas Soome klassikuga tohib nii käituda, aga siiski - Ühel hetkel toimub vendadega ajaränd ja oma imestuseks leiavad nad end koos kiviga Tallinnas Rotermanni kvartali ühel platsil.

Seitse inimsuurust figuuri kivi otsas on modelleeritud realistlikult ning pronksi valatud. Figuuride pilgud peaksid olema allapoole suunatud, kontakteerudes möödakäijatega. Näod peaksid väljendama üllatust, rõõmu pääsemise üle, samas võiks mõni lehvitada, tervitada möödujaid. Igal juhul peaks tekkima helge kontakt eesti suguvendadega, kes kivi juures seisavad ja neid vaatavad. Figuurid modelleerib Simson von Seakyl. 

Hiiekivi kõrgus võiks olla min. 2 m. Rahnu küljele oleks kinnitatud kivisse süvendatud soome kaardisiluetiga pronkstahvel, millel oleks asjakohane tekst soome ja eesti keeles monumendi saamislooga.  Loodan, et monument teeks kummarduse klassiku kaudu soomlastele ning tekitaks neis äratundmiselevust. Sellest maalähedasest objektist võiks saada inimestele traditsiooniline kohtumispaik   - SEITSME VENNA juures. Monumendi ümber võiksid olla istepingid jala puhkamiseks.