Ühise laua taga

Tauno Kangro

Ideekonkursi eesmärgiks on Eesti-Soome 100 juubeliaasta tähistamiseks Eesti ja Soome kultuuri ja ajalooga seostuva pikaajalist ja viljakat sõprust iseloomustava sümboli leidmine. Sümbol peab ühtlasi seostuma Eesti ja Soome kultuuri ja ajalooga ning olema visuaalselt äratuntav nii sise- kui välisturistidele.

Konkursi monument “Ühise laua taga” koosneb kahest pronksfiguurist, graniitlauast ja neljast graniittoolist. Graniitlaud sümboliseerib Soome lahte, mis justkui ühine laud Soomet ja Eestit ühendab. Laua peale on planeeritud väiksemamõõduline pronksist laev, mis sümboliseerib Valget laeva ja soomepoolset abikätt.

Pronksfiguurideks on valitud Eesti ja Soome auväärsemad presidendid Lennart Meri ja Urho Kaleva Kekkonen – prominendid, kes ei vaja eestlaste või soomlaste seas pikemat tutvustamist. Monumendi ansambli figuurid nõjatuvad vesteldes toolileenile ja on asetatud nõnda, et nende vahel on silmside. Stseen räägib pingevabast suhtlusest ja tähistab nõnda meie rahvaste tihedat ja pikka koostööd ning sõbralikku läbisaamist. Figuuride ja toolide asetus lubab turistidel hõlpsasti toolile istuda ning figuuride vahel pilti teha.

Graniitlauale graveeritakse laseriga stiliseeritud Soome lahe rannajoon ja rannikulinnade asukohad, toolileene saab kasutada tekstiväljana. Tekstid on soovitatav valida nõnda, et need oleksid iseloomulikud heanaaberlikele suhetele või rõhutaksid tänu heale naabrile. Tekstide sisu võib valida ka rahvahääletuse tulemusena või žürii soovituste järgi.

Monument valgustatakse välja nelja suundvalgustiga kiviparketi tasandilt ja suunatud üldvalgustusega lähedal asetsevate tänavavalgustuspostide otsast.

Konkursitööna pakume kahte lahendust – presidentide figuurid toetumas toolileenile (vt planšett) või ennesõjaaegse Eesti Vabariigi kaitseväe ülemjuhataja Johann Laidoneri ja Soome Vabariigi sõjaväe ülemjuhataja Carl Gustaf Emil Mannerheimi figuurid (vt eskiis 1). Mõlemal puhul väärtustame monumendiga Eesti ja Soome lähiajalugu, mille tähtsust tuleb hinnata samaväärselt kaugema ajalooga .

Pikemas perspektiivis on võimalik monumendi ansamblit täiendada sarnaste figuuridega, mis paiknevad ühtlaselt Rotemanni kvartali tänavatel ja väljakutel, sobiv oleks kasutada tegelaskujusid, kes on tähenduslikud kas auskoha suhtes (nt A. Tarkovski nn Stalkeri käigus) või kultuurilises mõttes.