Põhjala

Tiiu Kirsipuu

Eestlased ja soomlased on maarahvad, karge Põhjamaa lapsed. Meie juured on üks. Oleme aastatuhandeid oma maanurgas lähestikku elanud ning nii meie uskumused, jumalad kui kogu maailmatunnetus on olnud sarnased ja tihedalt loodusega seotud. 

Oleme mõlemad kummardanud pühasid hiisi ja puid ning Emakest Maad, kes meid toidab, katab ja kaitseb. Oleme METSARAHVAS, sest siiani katab rohkem kui poolt Eesti ja Soome riigist mets, millel on meie uskumustes läbi aegade eriline tähendus ja koht olnud. Meie muistses usundis on erilisel kohal olnud looduse ja metsaga seotud haldjad: Ilmatar-Lounnotar (Soome) ja Ilmaneitsi (Eesti), metsahaldjad nagu Metsavana, Murueit oma tütardega jpm. Nii eestlased kui soomlased on teadnud, et metsas ja looduses on VÄGI, kõik on elus ning puud ja mets pühad. Maaema ja Metsaisa hoolitsevad viljakuse, sigivuse ja soo edasikandmise eest – maa kannab vilja, on alguse ja kaitse sümbol.

Soomlased ja eestlased on nabanääri või AJATELGE pidi üksteisega seotud nii keele, kultuuri kui ka looduse kummardamise ja austamise poolest. Ka meie riikide hümnid algavad sõnadega “Oi MAAMME…” “Mu isaMAA…”.

Ühtpidi ajalooline ja teistpidi moodsa arhitektuuriga Rotermanni kvartal vajab autori arvates antud keskkonda sobituvat tänapäevase vormikeelega skulptuuri. Kavandatav skulptuur PÕHJALA sümboliseerib meie iidset loodususku, seost ja seotust metsaga modernses võtmes. Ta on oma tonaalsuse poolest monokroomne ning sulandub ümbritseva arhitektuurse keskkonnaga ühte ansamblisse. Materjali hõbedaselt hall toon harmoneerub paekivist hoonete juures kasutatud roostevabast terasest detailide ning hallikas toonis sillutiste tonaalsusega. Erineva valgusega skulptuur muutub, eri kõrgustasandil olevad pinnad peegeldavad valgust ja ümbrust erinevalt ning tekitavad maapinnale graafilisi varje.

Skulptuuri vormi lahates võiks autoripoolse ühe interpreteerimise variandina pakkuda, et number 100 on sinna sisse kodeeritud. Number 1 moodustab skulptuuri kolme osa siduv kalde all olev keskne varras – AJATELG. Alumine, suurem ring kujutab nulli ja sümboliseerib Soomet, ülemine väiksem ring teist nulli ja Eestit. Vahepealne painutatud kaar märgib meie kahe rahva seotust läbi aja ja ühiseid juuri.

Skulptuur paikneb maapinnaga samal tasandil. Tema alla on kujundatud teeradadega samas tonaalsuses helehallidest graniitplaatidest kujund. Plaadistik tekitab ümbrusesse sulanduva, kuid siiski sellest välja joonistuva kujundi, kuhu on paigutatud tekst:

EESTI 100 SOOME
100 aastat hõimurahvaste sõprust

või mõni muu skulptuuri tähendusele, paigaldusele vm viitav tekstiline osa, mis kooskõlastatakse tellijaga töö käigus.