Muusika

Gea Sibola Hansen

Muusika on juba ammustest aegadest ühendanud soomlaste ja eestlaste vahelist sõprust. Kui heita ilk hõimurahvaste ajalukku meenub kohe Vanemuise kannel Kalevipoja ja Kalevala eepotest, mis oli ka inspiratsiooniallikaks monumentaalkunstiteose loomisel.

Eesti hümni kujunemislugu, kus viisi loojaks soomlane F. Pacius ja sõnade autoriks eestlane J. W. Jannsen kinnitab veelkord muusika tähenduslikku kultuurilist väärtust maade omavahelistes suhetes.

Laulupeod, koorilaul, rahva- ja klassikaline muusika. Ikka ja jälle heliseb “Muusika”.

Pronksist purskkaev on atraktiivne oma veevulinaga, mis paneb hetkeks kuulatama ja võimaldab ka julgematel veest kandlekeeli katsuda.

Pronksist purskkaevu ümbritseb sümboolne ring, mille vaevalt märgatav või tajutav kallak on kujundatud eesmärgiga koguda veepritsmed purskkaevu ümber asuvasse selleks tehtud avausse.

Mustast graniidist poleeritud mugava istumisvormiga purskkaevu äärised, mis on kujundatud pinkideks soojenevad päikese käes, mis teeb veelgi mugavamaks sealse istumise.

Kindlasti pakub lisa vaatepilti ka kuumal suvepäeval kunstiteose kohale kerkiv vikerkaar, mis teeb Rotermanni keskuse veelgi meeldejäävamaks.

Pinkide vahel maapinnaga tasapinnaliselt monteeritud suunatav valgustus monumendile pakub elamust ka õhtusel ajal sealt möödudes.